Teadustöö

Kliima soojenemine ohustab subarktilisi ökosüsteeme ning üks olulisi tagajärgi on pikka aega lagunemata orgaanilise ainena talletatud vana süsiniku vabanemine ja kadu mullast. Arktiliste muldade soojenedes muutub ka taimede juurte kasv ja talitlemine, mis omakorda omab tohutut mõju mulla mikroobikooslustele. Meie töörühm osaleb projektides ForHot ja FutureArctic, mille käigus uuritakse taimede ja taimekoosluste juurte ja risoomide kasvudünaamika muutusi ning adaptsioonimehhanisme muldade geotermaalstel soojenemisgradientidel.

Juur-risobioomi funktsionaalne kohanemine kliima– ja maakasutusmuutustega, selle mõju juurtoitumisele ja mulla aineringele subarktilistes ja boreaalsetes ökosüsteemides:
1) kesksed uuritavad faktorid on temperatuuri tõus, veetaseme muutused ja kliimamuutustega kaasnev fenoloogiline nihe;
2) taimede juureeritiste roll risosfääri ja mulla aineringes;
3) juur-risobioom roll mulla süsinikuvarude muutustes.

FutureScapes – teaduslikult innovatiivse lähenemisena analüüsime keerukaid seoseid ja kohanemismehhanisme elurikkuse näitajate, süsinikuvaru, -sidumise ning kasvuhoonegaaside voogude vahel väikestes ruumiskaalades ning seejärel kanname teadmised üle koosluste, ökosüsteemide ja maastiku tasandile kasutades ruumiandmeid (sh satelliitpilte) ja masinõppepõhist ruumilist modelleerimist koos sotsiaalmajandusliku analüüsiga.

Eesti kuivendatud metsamaa turvasmuldade heite ja süsinikuvaru dünaamika täpsem hindamine riiklikus kasvuhoonegaaside inventuuris. Rohkem infot siit.

Märgalade taastamise strateegiate arendamine pikaajaliseks süsiniku sidumiseks saavutamaks kliimaeesmärke (REWET).

Uurimisteemad tudengitele valdkondade kaupa:

ÖKOLOOGIA

Maakasutus ja ökosüsteemide maa-alune osa

1. Taasmetsastatud põllumaade mullasüsiniku varu ja sidumine.

2. Risosfääriprotsessid erineva maakasutusajalooga muldadel.

3. Aineringe maa all: puuduolev osa ökosüsteemide süsiniku- ja aineringe bilanssides.

Kuidas taastuvad soomuldade protsessid märgalade taastamisel?

1. Veetaseme mõju orgaanilise aine lagunemisele.

2. Kui vanad on sootaimede juured?

3. Kuivendamise mõju turbamuldade kvalitatiivsetele näitajatele.

TEHNOLOOGIA

AI, masinõpe ja reaalajas mõõtmised ökosüsteemide maa-aluses osas

1. Kas taimede juured kasvavad aastaringselt?

2. Ekstreemsete ilmastikunähtuste mõju juurte kasvule, mullaloomastikule, mullastruktuurile…

3. Juurte kasvu modelleerimine maastikul.

Töö automaatkaameratega ja skänneritega mullas võimaldab andmeid koguda kodus arvuti taga… ja nutikad äpid on veel tegemata, aga mitte ükski tõsiselt võetav maastikuökoloog ei saa enam arvestamata jätta maa all olevat osa ehk et nõudlus andmete järele on väga suur!

POLIITIKA

Metsa ja mulla monitooring seadustatakse, kas me oleme valmis mulla tervist hindama? Kas me vajame uusi mullatervise indikaatoreid?
(Materjalid: COM(2023)416 – Directive Soil Monitoring and Resilience (Soil Monitoring Law); Proposal for a Regulation on a Forest Monitoring Framework, publ 22 November 2023; Koostöö Eesti Keskkonnaagentuuriga).

Järgmise põlvkonna monitooring – Kas satelliitidelt saab monitoorida muutusi metsamullas? Kuidas ühendada erinevate koostöövõrgustike ja keskkonnaseire programmide, näiteks ICP Forest, ICOS, eLTER jne andmestikke keskkonnaseisundi paremaks hindamiseks?

Mida me teeme manipulatsioonieksperimentides valesti või jätame tegemata? Kas lühiajalised kliima manipulatsiooni katsed suudavad ennustada pikaajalisi muutusi? Miks me ei suuda ennustada ökosüsteemide tulevikku?
Ja palju muud…